AJALUGU
Motokeskuse ajalugu
Türi auto–motoklubi (Türi AMK) asutati 1961 aastal. Soolosid sõitis siis üks klubi asutajatest Erich Sidron, paidelane Rein Tamme ja külgvankrit ohjasid Johannes Mets ja Uno Veeberg.
60ndatel alustasid oma krossikarjääri Türil veel Tõnu Untera, Rein Paeoja, Ivo Laan ja teised. Üks selle aja meistersõitjaid, kes paremate tingimuste ja uue K125ga Türile meelitati, oli noortemeister Tiit Kippar. Esimene harjutusrada oli Kõrgessaares.
Siis rajati uus rada Käo mäele, kus peeti nii treeninguid kui ka võistlusi. Motokross oli türilaste seas menukas. Kes ise ei sõitnud, käis võistlusi vaatamas. Hiilgeajaks kujunesid ka 1970ndad aastad, kui klubile tuli peaaegu igal aastal neli või viis medalit.
Esireas olid türilased veel klubide arvestuses, ühel aastal koguni parimad. Soolode klassis olid meistersõitjad Jaan Rohula, Jaan Heinsalu, Lembit Seljamaa, Aivar Rüüt ja Ivar Sidron. Külgkorviga mootorratastel tegid vägitegusid Heino Aavasalu ja Rein Noodla, Rein Saadlo ja Vello Kitsing ning Toivo ja Arvo Noodla.
1984. aastal kolis krossirada Türi serva ja jäi sinna neljaks aastaks. Siis ehitati rada linnast välja Kihli. Türilaste suured sõidud kestsid 80ndate keskpaigani. Kui uued ajad hakkasid koitma, tekkis nõutu olukord ka motokrossis. Suur rahastaja kadus tagant ära ja ala oli mõnda aega käpuli.
Uue hoo sai klubi sisse kümmekond aastat hiljem. Siis koondas Türi AMK oma kandi sõitjad kokku, hooldas radasid, jagas teadmisi ja kogemusi.
1990ndate teisel poolel jäid krossisõitjad enne raudteed asunud Kihli rajast omandireformi käigus ilma. Uus rada, rajati natuke maad edasi karjääride lähedusse. Algas Kihli motokeskuse ehitus ja arendustegevus.